OPEC ristteel - mida teha nafta hinnaga?

Kuigi OPECisse kuuluvad mitte Pärsia lahe riigid on tootmismahtude vähendamise poolt, võttis OPEC 27. novembril toimunud viimasel ametlikul kohtumisel vastu otsuse, et nafta tootmist jätkatakse endisel võimsusel. Saudi Araabia naftaminister Ali al-Naimi põhjendas otsust sellega, et OPEC peab kaitsma oma turuosa, kuna USA on kildaõli ning teiste võistlevate energiaallikate tootmist suurendanud.

OPECi otsused on naftahinna kukutanud võrreldes juunikuuga enam kui poole võrra. Nafta hinna kukkumine mõjutab negatiivselt eeskätt väikese majandusega OPECi riike. Brenti toornafta hind kukkus sel kolmapäeval 49,66 dollarini barrelist. Tegu on madalaima tasemega alates 2009. aasta aprillikuust. Neljapäevaks oli hind kerkinud 51 dollarini.

OPEC on ennustanud, et sel aastal nafta ülepakkumine jätkub ning selle põhjuseks on eeskätt OPECisse mitte kuuluvate riikide nafta tootmise mahtude suurendamine. OPECi Pärsia lahe äärsed liikmed toodavad enam kui poole OPECi kogutoodangust ning leiavad, et turu hetkeseisule pole mõtet järele anda, kuna pikemas perspektiivis tähendab see majanduskasvu ning taaselustab nõudlust.

Üks Pärsia lahe riigi delegaat nentis, et puudub igasugune võimalus seisukoht ümber mõelda, teine delegaat viitas, et nafta ületootmises on ainsana süüdi OPECisse mitte kuuluvad riigid. „Naimi tegi selgeks: OPEC ei vähenda tootmismahte üksi,“ lausus ta.

OPECi riikide ministrid ja delegaadid on süüdistanud turul toimuval ületootmisel organisatsiooni mitte kuuluvaid riike nagu Venemaa, Mehhiko ja Kasahstan. Samuti püütakse süüd veeretada USA kaela, kes on suurendanud kildaõli ja nafta tootmist.

USA päevane naftatootmine on kasvanud viielt miljonilt barrelilt enam kui üheksa miljoni barrelini. Hoogsa tootmise lükkas käima kildaõli leiukohtade avastamine Põhja-Dakotast Texaseni.

Mitmed OPECi delegaadid olid nõus rääkima uudisteagentuurile Reuters toimuvast olukorrast juhul, kui nende anonüümsus garanteeritakse.

Ametlike andmete kohaselt nõustus OPEC jätkama nafta tootmist 30 miljoni barreli tasemel päevas, kuigi OPECi Aafrika liikmed ning ka Iraan ja Venezuela pooldasid tootmise vähendamist.

Iraan ja Alžeeria on alates sellest ajast nõudnud, et OPEC vähendaks seoses hinna langusega tootmismahte. Nendega nõustus ka Liibüa, kes on üks neljast Aafrika riigist, kes kuulub OPECisse.

Liibüa OPECi delegaat Samir Kamal lausus, et OPECi liikmesriigid peavad ilmtingimata midagi tegema, et taastada oma roll turu stabiliseerijana. „Või polegi selle jaoks enam mingit vajadust, eriti kui üks riik dikteerib ning teised riigid saavad sellest kahju,“ nentis ta. Kamal rõhutas intervjuus Reutersile, et ta ei esinda Liibüa arvamust, vaid räägib asjast enda seisukohalt.

Venezuela püüab teha võimalikult palju lobitööd, et OPEC tootmismahte siiski vähendada otsustaks. 

Hind langeb veelgi?

Saudi Araabia on kindlalt OPECi riikidest suurim naftatootja, tootes 9,6 miljonit barrelit päevas. Suur tootmismaht ja saudide majanduse võimekus teha nafta pealt saadud kahjum tasa teistes valdkondades annab kuningriigile suure manööverdamisruumi. Ühtlasi arvavad teised OPECi liikmed, et Saudi Araabia saab langevast nafta hinnast kõige vähem kahju.

IMFi andmeil vajavad Venezuela, Alžeeria ja Iraan riigieelarve tasakaalus püsimiseks, et nafta barreli hind oleks 100 dollarit või enam.

OPECi sisesuhtlusse tekkinud mõra võib veelgi suureneda, kui nafta hind jätkab langust 40 dollarilise barrelihinna poole ning Saudi Araabia ei näita üles mingit huvi tootmismahte vähendada. Delegaatide sõnul pole kindel, kas Saudi Araabia vastuseisul ka mingit praktilist mõju peaks olema. Üks delegaat lausus, et kui nafta hind peaks langema 30 dollarini, „hakkavad teised saudidelt küsima, et kas te olete meiega sõjas?“.

Analüütikute ning tarnijate hinnangul on üsna tõenäoline, et hind kukub veelgi. BofA Merrilli hinnangul suureneb risk, et nafta hind langeb 40 dollarile barrelist, mis ei ole just eriti kaugel 2008. aasta rekordmadalast hinnatasemest, mil nafta barrel maksis 36,20 dollarit.

OPECi Liibüa esindaja lausus, et selle aasta esimeses pooles võib nafta hind langeda 45 dollarini barrelist, ent siis hakkab hind tõusma ning aastases plaanis peaks nafta keskmine hind jääma 55-60 dollari vahele.

Teine anonüümsust palunud delegaat lausus, et viiteid, nagu korraldaks OPEC enne plaanijärgset juunis toimuvat kohtumist veel ühe kohtumise, pole olnud. „Kõik sõltub saudidest. Kohtumist pole mõtet korradada, kui sellest midagi ei tule,“ nentis ta.

„Need hinnad hävitavad meid,“ kommenteeris üks OPECisse mitte kuuluva riigi delegaat. „Miks te üldse meilt küsite? Küsi tähtsatelt tegelastelt,“ iroonitses ta.